+Mis on päikesesüsteemi tasuvusaeg?
Päikesepaneelide tasuvusaeg sõltub mitmest asjaolust, peamiselt valitud päikesepaneelide komplektist, elektritarbimisest (kui suur on omatarve ja kui suur osa edastatakse võrku), finantseerimistingimustest ning riiklikest toetustest. Üldiselt mida suurem park seda kiirem tasuvusaeg. Üldiselt meie pakkumistel ca 10kW süsteemi tasuvusaeg ca 6-7 aastat.
+Kas päikesepaneelid aitavad elektrikatkestuste vastu?
Enamik päikeseelektrijaamu, mida hoonete katustel, fassaadidel või maapinnal näeme, vajavad toimimiseks võrgutoidet. Kui võrgust tulev toide katkeb, lülitub ka päikseenergia tootmine välja. Ehk kui tegu pole just akusid sisaldava hübriidlahendusega, ei püsi päikesejaam elektrikatkestuse korral töös.
+Kui tihti ja kas peab päikeseparke hooldama?
Üldiselt on jaamad hooldevabad. Lumi paneele ei riku ja talvel on päikesevalgust vähe. Kevadel juba kui valgust enam puhastab end paneel juba ise soojendades paneeli, mis põhjustab võimaliku lume mahalibisemise. Vahel võib-olla vajadus paneele pesta, aga seda tuleb siis teha vastavalt tootja nõuetele.
Kodumajapidamistes oleks mõistlik kui iga 3 aasta järel spetsialist päikeseelektri süsteemi üle vaataks (visuaalne kontroll, ahelate mõõtmised, klemmide pingutus jne).
+Kas Eestis saab toota piisavalt päikeseenergiat?
Eesti on päikesest elektrienergia tootmiseks väga sobilik koht ja võrreldav oma aastase tootlikusega Saksamaaga. Suvel algab Eestis valge päevaaeg varem ja lõpeb hiljem kui näiteks Kesk-Euroopas. Päikesepaneelid toodavad energiat 12 kuud aastas. Eestis on päiksejaamade efektiivsus kõrgeim aprillis-mais-juunis, mil meil on vähe pilvi ja jahe. Paneelid toodavad energiat ka pilves ilmaga ning sügisel ja talvel tagavad paneelid kogu aastasest toodetud elektrikogusest 10–20%.
+Kas päikesepaneelid tuleb alati suunata lõunasse?
Võimaluselt tuleks paneelid suunata lõunasse, kuid alati pole selline lahendus võimalik. Vastupidiselt levinud arvamusele võivad paneelid olla suunatud igasse ilmakaarde, sealhulgas põhja. Küll aga peab siis arvestama mõnevõrra väiksema tootlikkusega näiteks 35-kraadise nurga puhul annavad ida- ja läänesuund toodangut 20% vähem, põhjasuund 50% vähem.